Friday, December 30, 2011

Ühe rännumehe tee

üks poiss armus alati neidu,
keda tal au tunda polnud,
teist sellist idiooti ei leidu,
kuid rumal ta ka nüüd ei olnud

poiss unistas tüdruku valmis
ja põlvitas vaikselt ta ette,
mustvalge - see tähendab hall vist
näis vastus, mis pudenes kätte

nii loobuski poiss küsimisest,
ei palunud midagi vastu
kui nuttis, siis vaid väsimusest
või õnnest, et olla on lastud

ta eelkõige armastas siirust
ja tunnet, mis muusikast sündis,
ja südame tagumiskiirust
kui tüdrukut üle jõe kandis

No comments:

Post a Comment