Kes?

Kes istub ümber minu laua,

Kui ükskord olen ära kaua?

Ma jahmun ajest naeruväärsest:

Kes joob mu tassist siniäärsest?

Sest klaasist mõni rüüpab lohtu,

Kust minu ema võttis rohtu?...

Ja kelle, kelle jalapuute

All nõtkub kord minu vaibaruute?

Kes sorib minu raamatutes,

Kus olen viibind naerdes, nuttes?

Ja minu säng…Oh, mis ma pärin!

Mu pühim paik…On kurgus värin.

Kes kisub õndsalt akna valla,

Kui kevad astub aeda alla?

Kes ootab uksel? Kelle aste

Toob õhtul rohust koju kaste? –

Kes aga haarab sule,

Kui Tema rangelt lausub: tule!?